kuuluma

Estonian

Etymology

The sense "to belong" is borrowed from Finnish kuulua (“to belong”), while the dialectal sense "to be heard" is inherited from Proto-Finnic *kuuludak.

Pronunciation

  • IPA(key): /kˈuːlumɑ/

Verb

kuuluma (da-infinitive kuuluda)

  1. to belong
  2. (dialectal) to be heard

Conjugation

Derived terms

  • kuulumine

Further reading

  • “kuuluma”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “kuuluma”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • kuuluma in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Finnish

Etymology

kuulua +‎ -ma

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkuːlumɑ/, [ˈkuːlumɑ̝]
  • Rhymes: -uːlumɑ
  • Syllabification(key): kuu‧lu‧ma
  • Hyphenation(key): kuu‧lu‧ma

Noun

kuuluma

  1. (dated outside expressions) a distance close enough to be heard or audible, earshot
    kuuluman päässä ― within earshot
  2. (dated, in the plural) synonym of kuulumiset (“news, goings-on”)

Declension

Inflection of kuuluma (Kotus type 10/koira, no gradation)
nominative kuuluma kuulumat
genitive kuuluman kuulumien
partitive kuulumaa kuulumia
illative kuulumaan kuulumiin
singular plural
nominative kuuluma kuulumat
accusative nom. kuuluma kuulumat
gen. kuuluman
genitive kuuluman kuulumien
kuulumain rare
partitive kuulumaa kuulumia
inessive kuulumassa kuulumissa
elative kuulumasta kuulumista
illative kuulumaan kuulumiin
adessive kuulumalla kuulumilla
ablative kuulumalta kuulumilta
allative kuulumalle kuulumille
essive kuulumana kuulumina
translative kuulumaksi kuulumiksi
abessive kuulumatta kuulumitta
instructive — kuulumin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kuuluma (Kotus type 10/koira, no gradation)
first-person singular possessor
singular plural
nominative kuulumani kuulumani
accusative nom. kuulumani kuulumani
gen. kuulumani
genitive kuulumani kuulumieni
kuulumaini rare
partitive kuulumaani kuulumiani
inessive kuulumassani kuulumissani
elative kuulumastani kuulumistani
illative kuulumaani kuulumiini
adessive kuulumallani kuulumillani
ablative kuulumaltani kuulumiltani
allative kuulumalleni kuulumilleni
essive kuulumanani kuuluminani
translative kuulumakseni kuulumikseni
abessive kuulumattani kuulumittani
instructive — —
comitative — kuulumineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative kuulumasi kuulumasi
accusative nom. kuulumasi kuulumasi
gen. kuulumasi
genitive kuulumasi kuulumiesi
kuulumaisi rare
partitive kuulumaasi kuulumiasi
inessive kuulumassasi kuulumissasi
elative kuulumastasi kuulumistasi
illative kuulumaasi kuulumiisi
adessive kuulumallasi kuulumillasi
ablative kuulumaltasi kuulumiltasi
allative kuulumallesi kuulumillesi
essive kuulumanasi kuuluminasi
translative kuulumaksesi kuulumiksesi
abessive kuulumattasi kuulumittasi
instructive — —
comitative — kuuluminesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative kuulumamme kuulumamme
accusative nom. kuulumamme kuulumamme
gen. kuulumamme
genitive kuulumamme kuulumiemme
kuulumaimme rare
partitive kuulumaamme kuulumiamme
inessive kuulumassamme kuulumissamme
elative kuulumastamme kuulumistamme
illative kuulumaamme kuulumiimme
adessive kuulumallamme kuulumillamme
ablative kuulumaltamme kuulumiltamme
allative kuulumallemme kuulumillemme
essive kuulumanamme kuuluminamme
translative kuulumaksemme kuulumiksemme
abessive kuulumattamme kuulumittamme
instructive — —
comitative — kuuluminemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative kuulumanne kuulumanne
accusative nom. kuulumanne kuulumanne
gen. kuulumanne
genitive kuulumanne kuulumienne
kuulumainne rare
partitive kuulumaanne kuulumianne
inessive kuulumassanne kuulumissanne
elative kuulumastanne kuulumistanne
illative kuulumaanne kuulumiinne
adessive kuulumallanne kuulumillanne
ablative kuulumaltanne kuulumiltanne
allative kuulumallenne kuulumillenne
essive kuulumananne kuuluminanne
translative kuulumaksenne kuulumiksenne
abessive kuulumattanne kuulumittanne
instructive — —
comitative — kuuluminenne
third-person possessor
singular plural
nominative kuulumansa kuulumansa
accusative nom. kuulumansa kuulumansa
gen. kuulumansa
genitive kuulumansa kuulumiensa
kuulumainsa rare
partitive kuulumaansa kuulumiaan
kuulumiansa
inessive kuulumassaan
kuulumassansa
kuulumissaan
kuulumissansa
elative kuulumastaan
kuulumastansa
kuulumistaan
kuulumistansa
illative kuulumaansa kuulumiinsa
adessive kuulumallaan
kuulumallansa
kuulumillaan
kuulumillansa
ablative kuulumaltaan
kuulumaltansa
kuulumiltaan
kuulumiltansa
allative kuulumalleen
kuulumallensa
kuulumilleen
kuulumillensa
essive kuulumanaan
kuulumanansa
kuuluminaan
kuuluminansa
translative kuulumakseen
kuulumaksensa
kuulumikseen
kuulumiksensa
abessive kuulumattaan
kuulumattansa
kuulumittaan
kuulumittansa
instructive — —
comitative — kuulumineen
kuuluminensa