keelama

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *keeltädäk.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkeːlɑmɑ/, [ˈkeːlɑmɑ]
  • Rhymes: -eːlɑmɑ
  • Hyphenation: kee‧la‧ma

Verb

keelama (da-infinitive keelata)

  1. to prohibit, to forbid [with adessive ‘someone’ and infinitive ‘from doing something’]
    Synonym: keelma
    Ema keelas poisil aia peal turnida.
    The mother forbid the boy from climbing on the fence.
  2. to reprimand, to admonish
    Synonyms: manitsema, korrale kutsuma
    Lapsi tuli korduvalt keelata, et nad liiga ülemeelikuks ei läheks.
    The children had to be repeatedly reprimanded so that they wouldn't get too unruly.
  3. to deny (to refuse to give or grant something to someone)
  4. to stop, to prevent
    Synonym: takistama
    Mis mind keelab minemast?
    What's stopping me from going?

Conjugation

Derived terms

nouns
  • keelaja
  • keelamine
  • keelatu
  • keeld
adjectives
  • keelatud
adverbs
  • keelavalt
verbs
  • keelduma
phrases
  • hoia ja keela
  • Keelatud Linn
  • keelatud vili
  • ära keelama

References

  • keelama in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “keelama”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “keelama”, in [SP] Eesti keele sõnapered [Estonian Word Families] (in Estonian) (online version, continuously updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2012–