poeg

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *poika, from Proto-Uralic *pojka.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈpoe̯ɡ̊/, [ˈpoe̯ɡ̊]
  • Rhymes: -oeɡ
  • Hyphenation: poeg

Noun

poeg (genitive poja, partitive poega)

  1. son (of a human)
  2. offspring (of an animal)

Declension

Declension of poeg (ÕS type 22i/külm, g-j gradation)
singular plural
nominative poeg pojad
accusative nom.
gen. poja
genitive poegade
partitive poega poegi
poegasid
illative poega
pojasse
poegadesse
inessive pojas poegades
elative pojast poegadest
allative pojale poegadele
adessive pojal poegadel
ablative pojalt poegadelt
translative pojaks poegadeks
terminative pojani poegadeni
essive pojana poegadena
abessive pojata poegadeta
comitative pojaga poegadega

Compounds

References

  • poeg in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “poeg”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009