kviitung

Estonian

kviitung

Etymology

From German Quittung. First attested in 1818.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkviˑtunɡ̊/, [ˈkviˑtˑuŋɡ̊]
  • Hyphenation: kvii‧tung

Noun

kviitung (genitive kviitungi, partitive kviitungit)

  1. receipt, sales slip (written acknowledgment that a specified article or sum of money has been received)
    Synonym: (rare) tähik

Declension

Declension of kviitung (ÕS type 2e/minut, no gradation)
singular plural
nominative kviitung kviitungid
accusative nom.
gen. kviitungi
genitive kviitungite
partitive kviitungit kviitungeid
illative kviitungisse kviitungitesse
kviitungeisse
inessive kviitungis kviitungites
kviitungeis
elative kviitungist kviitungitest
kviitungeist
allative kviitungile kviitungitele
kviitungeile
adessive kviitungil kviitungitel
kviitungeil
ablative kviitungilt kviitungitelt
kviitungeilt
translative kviitungiks kviitungiteks
kviitungeiks
terminative kviitungini kviitungiteni
essive kviitungina kviitungitena
abessive kviitungita kviitungiteta
comitative kviitungiga kviitungitega

Further reading

  • “kviitung”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
  • “kviitung”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “kviitung”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • kviitung in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)