koib

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *koipa.

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkoi̯b̥/, [ˈkoi̯b̥]
  • Rhymes: -oib
  • Hyphenation: koib

Noun

koib (genitive koiva, partitive koiba)

  1. leg of an animal
    Koer lakub oma haavatud koiba.
    The dog is licking its wounded leg.
    Koibade pruunistamiseks kulub neil-viis minutit.
    It'll take between four and five minutes to brown the legs.
  2. (colloquial) leg of a human
    Poisil olid väledad koivad.
    The boy had nimble feet.

Declension

Declension of koib (ÕS type 22i/külm, b-v gradation)
singular plural
nominative koib koivad
accusative nom.
gen. koiva
genitive koibade
partitive koiba koibi
koibasid
illative koiba
koivasse
koibadesse
koivisse
inessive koivas koibades
koivis
elative koivast koibadest
koivist
allative koivale koibadele
koivile
adessive koival koibadel
koivil
ablative koivalt koibadelt
koivilt
translative koivaks koibadeks
koiviks
terminative koivani koibadeni
essive koivana koibadena
abessive koivata koibadeta
comitative koivaga koibadega

Derived terms

adjectives
  • koivakas
  • koivaline
verbs
  • koibama
  • koivama
phrases
  • koibi sirgu ajama

Compounds

  • kanakoib
  • pikk-koib
  • poolkoib
  • tagakoib

References

  • koib in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “koib”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009