hamit
See also: Hamit
Romanian
Etymology
Borrowed from French Chamite.
Noun
hamit m (plural hamiți)
Declension
| singular | plural | |||
|---|---|---|---|---|
| indefinite | definite | indefinite | definite | |
| nominative-accusative | hamit | hamitul | hamiți | hamiții |
| genitive-dative | hamit | hamitului | hamiți | hamiților |
| vocative | hamitule | hamiților | ||
Scots
Etymology
Pronunciation
- IPA(key): [hemət]
- (Southern Scots) IPA(key): [hjɛmət]
Adjective
hamit